CONTENTS &
ABSTRACTS
In
English. Summaries in Estonian
Proceedings of the Estonian Academy of Sciences.
Biology. Ecology
Volume 55 No. 3
September 2006
Effects
of long-term non-point eutrophication on the abundance and biomass of
macrozoobenthos in small lakes of Estonia; 187–198
Henn Timm, Tõnu Möls, and Tarmo Timm
Abstract. The effects of eutrophication on macrozoobenthos were studied in small Estonian lakes. Altogether, 380 sites of 107 lakes sampled repeatedly before and during/after significant non-point eutrophication were compared. The data of 1951–1967 were considered the reference samples, and the data of 1972–1995 were used as the test samples. A total of 66 macro- and megazoobenthic variables were studied. The individual weight of chironomid larvae, as well as the abundance and biomass of several animal groups, had changed significantly between the two periods. The possible reasons for the changes are briefly discussed.
Key words: macrozoobenthos, lakes, eutrophication, Estonia.
Pikaajalise eutrofeerumise
mõju Eesti väikejärvede makrozoobentose arvukusele ja biomassile
1. Väikejärvede pikaajaline eutrofeerumine, mis tulenes põlluväetiste ohtrast kasutamisest Eestis 1970. ja 1980. aastatel, on nähtavasti põhjustanud muutusi ka põhjaloomastikus (makrozoobentoses).
2. Eutrofeerumine on statistiliselt oluliselt (P < 0,05) mõjutanud paljude tunnuste väärtusi, sealhulgas suurendanud surusääsklaste vastsete individuaalset kaalu. Ühepäevikuliste (Ephemeroptera) ja vesilestade (Hydrocarina) hulga kahanemine ning sulgtigude (Valvata) hulga suurenemine väikejärvedes langeb kokku samasuguste nähtustega Peipsi järves.
3. Taksonirikkus, mida väljendas palja silmaga määratav loomarühmade arv ühe proovi kohta, ei erinenud järvedes enne ja pärast mõjutamist.
Macroflora in
Lake Ülemiste (Estonia) – changes and the impact of environmental factors;
199–215
Tiiu Trei and Tiia Pedusaar
Abstract. The changes in the macroflora observed over the last 100 years in Lake Ülemiste in the vicinity of Tallinn and the impact of environmental factors are reported. Lake Ülemiste has supplied the city of Tallinn with water since the 14th century, but the treatment of water did not start until 1927. The macroflora of Lake Ülemiste has been studied four times during the 20th century: in 1908, 1968, 1979, and 2000, with additions in 2004. The extent of macrophyte cover and the maximum width of the zone of macrophytes have reduced in the course of 100 years. While the species composition has not changed in most of the lake, the relationships between dominating species have altered. In 2000, Phragmites australis was the predominant species in the lake, whereas Scolochloa festucacea was the main dominant in 1908. The widely fluctuating water level, as well as steadily increasing mean annual water level since the beginning of the 1960s, favoured a decline in the macrophyte community by the end of the 20th century.
Key words: macrophytes, environmental factors, Lake Ülemiste, Estonia.
Suurtaimestik
Ülemiste järves: muutused ja keskkonnafaktorite mõju
Ülemiste järv on olnud Tallinna joogivee allikaks juba alates 14. sajandist, kuid veetöötlemist alustati 1927. a. Ülemiste järv on suures osas ühetaoline, madal, suhteliselt vähe liigendunud kaldajoonega ja peamiselt tasase lausa kaldaga, mistõttu on ka floristiline koosseis enamikus järvest sarnane. 2000. a uurimisandmeil kasvab kaldaid ääristavas taimedevöös vaid 9 liiki. Muust osast tugevasti erinevad, taimestikule teistsuguseid kasvukohti pakkuvad, ebatüüpilised kasvukohad (nt sissevoolavate ojade ja kanalite suudmealad) (joon 1) moodustavad järve pindalast ainult 0,9%, kuid on märksa liigirikkamad. Kokku on järves loendatud 41 liiki.
Esimesed andmed Ülemiste järve taimestiku kohta pärinevad Russowilt (1862), kelle mahukas uurimus Tallinna ümbruse floorast sisaldab teavet ka Ülemiste järve kohta. Möödunud sajandil on Ülemiste suurtaimestikku uuritud neljal korral: 1908., 1968., 1979. ja 2000. a. Selgub, et Ülemiste oli juba saja aasta eest eutrofeerunud järv: muret tegi vee hägusus, mis oli tingitud väikesest sügavusest, paksust mudakihist järve põhjal ja planktonvetikate rohkusest.
Sajandi jooksul pole järve tüüpilises osas liigiline koosseis oluliselt muutunud, küll on aga muutunud suhted domineerivate liikide vahel (tabel 4). Praegu valitseb järves pilliroog, sellele järgneb järvkaisel, sajandi algul valitsenud rooghein on taandunud neljandaks. Taimedega kaetud ala pindala ja taimedevöö laius on vähenenud: selle põhjuseks on olnud suured veetaseme kõikumised sajandi algul ja sajandi teisest poolest alates toimunud veetaseme pidev tõus.
Freshwater
sponges in Estonia: genetic and morphological identification; 216–227
Tiiu Roovere, Annika Lopp, Tõnu
Reintamm, Anne Kuusksalu, Evelyn Richelle-Maurer, and Merike Kelve
Abstract. Samples of freshwater sponges (Porifera, Demospongiae, Haplosclerida, suborder Spongillina) were collected at three sites in South Estonia in the Sulaoja and Võhandu rivers. A molecular approach based on the sequencing of the extended D3 domain of the 28S rDNA was used for the confirmation of the identity of sponge species. The DNA analysis showed the presence of three spongillid species in Estonia: Ephydatia fluviatilis, Ephydatia muelleri, and Spongilla lacustris. Identification of the samples by classical morphological studies of their skeleton spicules using scanning electron microscopy was performed in parallel.
Key words: Estonia, freshwater sponges, identification, 28S rDNA, electron microscopy.
Eesti
mageveekäsnad: geneetiline ja morfoloogiline identifitseerimine
Mageveekäsnade (Porifera, Demospongiae, Haplosclerida, Spongillina) proovid on kogutud Võhandu jõest Sulbilt ning Parmuveskilt ja Sulaojast Krüüdneri lähistel. Uuritavad käsnaliigid on identifitseeritud molekulaarse analüüsi abil. Selleks on määratud esmalt autentsete käsnade Ephydatia fluviatilis, Ephydatia muelleri, Eunapius fragilis ja Spongilla lacustris 28S rDNA D3-domäänide nukleotiidsed järjestused ja võrreldud neid seejärel uuritavatest proovidest eraldatud DNA vastavate järjestustega. On tuvastatud kolme käsnaliigi – Ephydatia fluviatilis, Ephydatia muelleri ja Spongilla lacustris – esinemine Eestis. Saadud tulemusi kinnitab ka käsna toest moodustavate räniokiste morfoloogiline analüüs skaneeriva elektronmikroskoopia meetodil.
Sedimentation
dynamics in a small dimictic lake in northern Estonia; 228–242
Jaanus Terasmaa and Jaan-Mati Punning
Abstract. During a yearlong observation, settling fluxes of seston in the epilimnion and hypolimnion of Lake Viitna Linajärv varied from 230 to 1400 mg m–2 d–1. Most of the seston consisted of particulate organic matter (POM). The POM content in the dry matter of surface sediments sampled from the entire lake floor was on average over 50%. Seasonal changes in the distribution of chlorophyll a in the lake and the content of POM reveal the important role of fresh planktonic particles in the deposition. A strong correlation between POM and particulate inorganic matter in the settling matter during stratification indicates flocculent settling of the mineral particles. Resuspension from the littoral zone results in the focusing of sediment into the deep basin of the lake.
Key words: small
lakes, seston fluxes, sedimentation velocity, sediment focusing, aggregate
dynamics.
Sestonivood ja
settimisdünaamika Põhja-Eesti dimiktilises väikejärves
Viitna Linajärvel läbi viidud pikaajaliste uuringute eesmärgiks oli kirjeldada sestonivoogude sesoonset dünaamikat ja setete moodustumise mehhanisme dimiktilistes väikejärvedes. Uuringud näitasid, et järve epi- ja hüpolimnionis varieeruvad põhiliselt partikulaarsest orgaanilisest ainest koosnevad sestonivood piirides 230 kuni 1400 mg m–2 d–1. Orgaaniline aine domineerib (sisaldus 54–83%) ka kogu järve ulatuses kogutud pindmistes setetes. Klorofülli a jagunemine järves ja orgaanilise aine kontsentratsiooni seos sestonis osutab planktilise materjali suurele osakaalule settivas aines. Orgaanilise ja mineraalse aine sisalduse omavaheline kõrge korrelatsioon järve stratifikatsiooniperioodil settivas aines viitab nende sarnasele liikumisteele järves. Arvestades erinevaid sissekandemehhanisme, viitab selline korrelatsioon peenterise materjali agregeerumisele sadeneva planktoniga ja kaassadenemise suurele osatähtsusele peenterise materjali väljakandumisel järvest. Seega toimub ka põhiline materjali settimine kevadsuvisel perioodil.
Ice
conditions of a large shallow lake (Lake Peipsi) determined by observations, an
ice model, and satellite images; 243–261
Anu Reinart and Ove Pärn
Abstract. Lake Peipsi is one of the largest lakes in Europe and is totally covered with ice almost every winter. We introduce a thermodynamic ice model built for the investigation of ice seasons on Lake Peipsi. Long-time data from the Estonian national hydro-meteorological network on the air temperatures, wind speed and direction, and ice thickness and duration were used to develop and test the model. We ran the model for severe, normal, and mild winter conditions. Ice cover monitoring is complemented with ice maps derived from MODIS 250-m resolution images.
Key words: Boreal lake, lake ice, thermodynamic modelling, MODIS.
Peipsi järve
jäätingimustest vaatluste, mudeli ja satelliidipiltide põhjal
Peipsi järv, üks suuremaid Euroopa järvi, on igal talvel peaaegu täielikult jäätunud. Artiklis on tutvustatud termodünaamilist jäämudelit, mis on koostatud Peipsi järve jääolude uurimiseks. Pikaajalised andmed õhutemperatuuri, jää paksuse, tuule suuna ning kiiruse jm kohta on mõõdetud Eesti hüdrometeoroloogia vaatlusvõrgus. Neid andmeid on kasutatud mudeli koostamisel. Mudelit on testitud kolme erineva talvetüübi jaoks: soe, keskmine ja karm talv. Tulemused on head keskmiste ja külmade talvede jaoks, kuid soojade talvede korral on oluline arvestada lisaks ka jää liikumist akvatooriumis. Jää liikumise jälgimiseks on täiendavalt kasutatud 250-meetrise lahutusega MODIS/Terra satelliidipilte.
Instructions
to authors; 262–264
Ins
Copyri