CONTENTS &
ABSTRACTS
In
English. Summaries in Estonian
Proceedings of the Estonian Academy of Sciences.
Biology. Ecology
Volume 55 No. 1
March 2006
Comparison of
communities of arbuscular mycorrhizal fungi in roots of two Viola
species; 3–14
Maarja Öpik, Mari Moora, Jaan Liira, S¸ren
Rosendahl, and Martin Zobel
Abstract. The composition of arbuscular mycorrhizal (AM) fungal communities in roots of rare Viola elatior and common V. mirabilis was investigated using PCR with primers specific for Glomus group A, followed by single-stranded conformation polymorphism analysis. Twelve AM fungal sequence types were identified, ten of them from both plant species. On average 3.8/7.5 sequence types were detected per 1 cm-long root fragment/per plant. The frequency of individual sequence types was higher and AM fungal community composition less variable in roots of common V. mirabilis than rare V. elatior. Our results suggest quantitative differences in the AM fungal communities hosted by the two host plant species.
Key words: arbuscular mycorrhiza, molecular diversity, rare plants, SSCP, Viola, LSU rDNA, community.
Arbuskulaar-mükoriissete
seente koosluste võrdlus kahe kannikeseliigi (Viola spp.) juurtes
On uuritud arbuskulaar-mükoriissete (AM) seente koosluste koosseisu haruldase kõrge kannikese (Viola elatior) ja tavalise imekannikese (V. mirabilis) juurtes, kasutades PCR-i perekonna Glomus rühmale A spetsiifiliste praimeritega ja üheahelalise konformatsiooni-polümorfismi (SSCP) analüüsi. Kokku on määratud 12 AM-seene järjestustüüpi, neist 10 esines mõlema taimeliigi juurtes. Keskmiselt on kindlaks tehtud 3,8/7,5 järjestustüüpi 1 cm pikkuses juurelõigus/ühe taime juurestikus. Võrreldes haruldase liigiga V. elatior, on tavalise liigi V. mirabilis juurtes AM-i järjestustüüpide esinemissagedus suurem ja AM-i seenekoosluse koosseis vähem varieeruv. Töö tulemused viitavad AM-i seenekoosluste kvantitatiivsetele erinevustele uuritud kahe taimeliigi juurtes.
Population
stage structure of three congeneric Dryopteris species in Estonia; 15–30
Kai Rünk, Mari Moora, and Martin Zobel
Abstract. There are three congeneric fern species in Estonia that show similar morphology and ecology, but whose regional distribution is different – Dryopteris carthusiana is common, D. expansa is distributed in scattered localities, and D. dilatata is rare. We studied D. carthusiana, D. dilatata, and D. expansa in localities where all three fern species co-occur in Estonia. Our aim was to compare the population stage structure of the three species and to observe whether their population structure fluctuates differently in different sites in different years. We observed an unfavourable condition of D. expansa in one site (Sääre), which we interpreted as a possible result of competitive pressure from bryophytes. Also, we observed a predomination of premature stages of D. dilatata in two sites (Jäneda, Õngu), indicating the dynamic status of these populations. Because of a more westerly distribution of this species in Estonia compared to the other two, one may hypothesize that D. dilatata is able to expand its range due to climate warming.
Key words: Dryopteris, population dynamics, population stage structure, rarity.
Kolme sõnajala Dryopteris
liigi populatsioonide arenguastmete struktuurist Eestis
Kolm sarnase ökoloogia ja morfoloogiaga sõnajalaliiki esinevad Eestis erineva sagedusega: ohtene sõnajalg Dryopteris carthusiana on tavaline liik, laiuvat sõnajalga D. expansa võib leida paiguti ja austria sõnajalga D. dilatata harva. Aastatel 2001–2003 uuriti kolmel uurimisalal Eestis nimetatud liikide segapopulatsioonidesse rajatud prooviruutudel nende liikide populatsioonide struktuuri. Töö eesmärgiks oli võrrelda nimetatud aastatel liikide arenguastmete struktuuri ja populatsioonistruktuuride fluktueerumist uurimisaladel. Sääre uurimisalal (Hiiumaal) leiti laiuva sõnajala populatsioon ebasoodsates tingimustes, mis võivad olla tekkinud sammaltaimede konkurentse mõju tulemusel. Kahel uurimisalal, Jänedal (Järvamaal) ja Õngul (Hiiumaal), domineerisid austria sõnajala populatsioonides varasemad arengujärgud, millest võib järeldada nende populatsioonide dünaamilisemat iseloomu. Kuna austria sõnajala levila on Eestis oma kirdepiiril ja kahe teise uurimisaluse liigi levilaga võrreldes läänepoolsem, on võimalik austria sõnajala levila laienemine ida suunas tänu kliima üldisele soojenemisele.
Nest-tree and nest-stand characteristics of forest-dwelling
raptors in east-central Estonia: implications for forest management and
conservation; 31–50
Asko Lõhmus
Abstract. I studied 423 nests of six raptor species in east-central Estonia to (1) distinguish the essential features of the nest sites, (2) link the nest-tree and nest-stand characteristics, and (3) explore whether the availability of potential nest trees and stands limits raptor populations in managed forest landscapes. Aquila pomarina was the only species having distinct preferences for a few site types, while Accipiter gentilis and Falco subbuteo selected stands according to composition rather than site type. Coniferous trees, particularly spruce, were greatly favoured for nest-building by all species, probably due to better protective cover. Size of the nest tree was more important than its age; though on poor soils, nest trees were both older and smaller. A. gentilis, A. pomarina, and Buteo buteo appeared to be most prone to the lack of potential nest trees in managed forests, e.g. stands < 80 years old were generally inhabitable only if these contained older trees. Green-tree retention could greatly add nest sites for these raptors in managed forests. However, nest-site selectivity did not correlate with the population sizes of the six species, suggesting that nest-sites were not the main limiting factor for them.
Key words: forest birds, habitat selection, hemiboreal forest, retention trees, silviculture.
Kulliliste
pesapuud ja pesitsuspuistud Kesk-Eesti idaosas: metsanduslikud ja
looduskaitseaspektid
Ohustatud liikide elupaikade kaitseks täpsete soovituste andmist
takistavad sageli eri elupaigatunnuste seotus ja elupaikade piirkondlik
varieeruvus. Kesk-Eesti
idaosas uuriti kuue kõige sagedama kulliliseliigi 423 pesa eesmärgiga: 1) määratleda
pesapaikade olulisimad ja tunnuslikud omadused, 2) kirjeldada seoseid pesapuu ja pesitsuspuistu tunnuste vahel,
3) hinnata, kas potentsiaalsete pesapuude ja -puistute hulk piirab
metsakulliliste arvukust. Ainult väike-konnakotkal
(Aquila pomarina) leiti
kitsapiiriline eelistus metsakasvukohatüübi suhtes; kanakull (Accipiter gentilis) ja lõopistrik (Falco subbuteo) valisid aga puistuid
pigem puude liigilise koosseisu kui kasvukohatüübi järgi. Kõik liigid
eelistasid pesitseda okaspuul, eriti
kuusel: tõenäoliselt pesa parema varjatuse tõttu. Pesapuu suurus oli tähtsam kui vanus, kuigi väheviljakates
puistutes olid pesapuud nii vanemad kui
ka väiksemad. Uuritud liikidest kannatavad majandusmetsades potentsiaalsete
pesapuude vähesuse all kõige tõenäolisemalt kanakull, väike-konnakotkas ja hiireviu (Buteo
buteo), kes asustasid alla 80-aastasi puistuid üldiselt vaid vanemate
puude olemasolu korral. Seega saab
säilikpuude abil nende kulliliste pesitsusvõimalusi oluliselt parandada. Koosluse tasemel ei seostunud valivus pesapaiga suhtes aga arvukusega, mis
viitab sellele, et pesapaikade hulk ei olnud uuritud alal ja ajal metsakulliliste
jaoks peamine limiteeriv tegur.
Polychlorinated dibenzo-p-dioxins and dibenzofurans in Baltic herring and sprat in the north-eastern part of the Baltic Sea; 51–60
(full article in PDF format)Ott Roots, Karl-Werner Schramm, Mart Simm, Bernhard
Henkelmann, and Ain Lankov
Abstract. The concentrations of polychlorinated dibenzo-p-dioxins and dibenzofurans (PCDD/PCDF) were studied in two fish species, Baltic herring (Clupea harengus membras L.) and sprat (Sprattus sprattus balticus Schn.), in Estonian coastal waters and the open Baltic Sea in spring and autumn 2002. For analyses, 493 individual herring were combined to 20 pools and 246 individual sprat were combined to 8 pools. A positive correlation between the PCDD/PCDF concentration and age of herring (length, weight) both in spring and autumn was found to be statistically reliable. Bioaccumulation of PCDD/PCDF into the organism of fish from the studied waters depends on the age, length, and sex of the fish, and the fishing ground.
Key words: PCDD, PCDF, Baltic Sea, herring, sprat, Estonia.
Läänemere kirdeosa
räime ja kilu polükloreeritud dioksiini- ja furaanisisaldus
2002. aasta kevadel ja sügisel määrati esmakordselt Eesti kalade polükloreeritud dioksiini- ja furaanisisaldus. Tegemist on väga toksiliste, püsivate ja vähkitekitavate ühenditega, mida keemiatööstuses ei toodeta, vaid need tekivad tootmise kahjulike kõrvalproduktidena. Kuna Eestis puudub siiani eeltoodud toksikantide analüüsi võimalus, telliti analüüsid Saksamaalt Keemilise Ökoloogia Instituudist, mis on akrediteeritud kalade dioksiinianalüüside läbiviimiseks (akrediteerimislitsents nr DAC-P-0141-01-00, kehtiv kuni 21.11.2006).
2002. aasta kevadel ja sügisel Eesti rannikumerest püütud räimede ja kilude dioksiini- ja furaanisisaldus oli allapoole Euroopas kehtivaid norme. Räime puhul uuriti dioksiini- ja furaanisisalduse sõltuvust kalade vanusest, pikkusest ja kaalust. Saadud tulemusi võrreldi Soome teadlaste vastavate tulemustega.
Kolmest räimeproovist, mis olid võetud Läänemere avaosast, oli ainult ühes proovis (räimed olid vanemad kui 6 aastat ja pikemad kui 17 cm) dioksiini- ja furaanisisaldus üle Euroopa normi.
Model
calculations of diffuse attenuation coefficient spectra in lake waters; 61–81
Birgot Paavel, Helgi Arst, Anu Reinart, and Antti Herlevi
Abstract. The reliability of the models elaborated for recreating the
spectra of the light attenuation coefficient,
on the basis of its
measured values at 1–3 wavelengths was studied. The coefficients of the
“one-point” (490 nm) model, elaborated earlier by A. Reinart and
A. Herlevi, were tested and approved
using 43 new spectra of underwater irradiance measured in 1999–2000. A new
version (named C-model) allowing recreation of the spectrum of 
on the basis on its
measured values at three wavelengths was elaborated and tested by statistical
analysis. The C-model was found to enable to reconstruct the spectra of 
with high
reliability. Both models gave truthful values of 
(mean value of 
in the region
400–700 nm). For the estimation of the reliability of the
experimental initial data, the values of 
derived from in situ
measurements by an underwater spectrometer LI-1800 UW and an instrument
ac-9 were compared. The results showed that 
is mostly lower than 
the differences
increasing with wavelength.
Key words: marine optics, limnology, underwater light field, light attenuation coefficient.
Valguse difuusse
nõrgenemiskoefitsiendi mudelarvutused järvevete jaoks
Andmed päikesekiirguse spektraalse jaotuse kohta vees on vajalikud optilises kaugseires, vees leiduvate lisaainete tuvastamisel ja merebioloogias. Kiirguse nõrgenemist sügavusega iseloomustab difuusne nõrgenemiskoefitsient (Kd,l), mille alusel saab leida kiirguse vertikaalsed profiilid vees. On juhtumeid, kus mõõtmisandmed on olemas vaid ühe või mõne spektririba jaoks. Artiklis on testitud ja täiustatud mudeleid, mis on välja töötatud Kd,l spektrite määramiseks fotosünteetiliselt aktiivses spektripiirkonnas (PAR, vahemikus 400–700 nm), kui mõõtmisandmed on olemas 1–3 lainepikkuse jaoks. Aastatel 1995 ja 1997 tehtud veealuse kiiritustiheduse spektraalsete mõõtmiste baasil on A. Reinarti ja A. Herlevi (1999) poolt välja töötatud ühepunktimudel, mis on arvuliselt realiseeritud, võttes aluseks Kd,l andmed lainepikkuse 490 nm jaoks. Uute mõõtmiste (1999–2000) baasil on testitud selle mudeli koefitsiente, mis on osutunud adekvaatseteks. Uue versioonina on käesolevas töös välja töötatud nn C-mudel, mis kasutab algandmetena veealuse spektromeetri BIC-2104 kolme kanali (412, 555 ja 665 nm) mõõtmisandmetest saadud Kd,l väärtusi. C-mudelit on hinnatud statistilise analüüsi abil ja osutub, et see võimaldab saada Kd,l spektreid, mis on väga lähedased mõõdetutele. Vahemiku 400–700 nm piires keskmistatud difuusse nõrgenemiskoefitsiendi väärtusi on aga suure täpsusega võimalik määrata mõlema mudeli abil.
Instructions
to authors; 82–85
Copyright
Transfer Agreement; 86
Copyri